kodukompostimisel

Kodukompostimisel muudetakse köögi- ja aiapõhised orgaanilised jäätmed kompostiks. Valmis kompost on tumeroheline või mustjaspruun, murenev ja mullale sarnase lõhnaga. Seda saab kasutada taimekasvu parandamiseks ja mullaviljakuse suurendamiseks. Kodukompostimine vähendab jäätmete hulka ning tagastab toitained loodusesse.

Protsess on peamiselt aeroolne: bakterid, seened ja teised mikroorganismid lagundavad materjali hapniku toimel. Segu peab olema niiske, kuid mitte vet. Hea õhuvahetus ja segamine kiirendavad lagunemist. Kui tingimused on sobivad, muutub segu küpseks, tumedaks ja mullale sarnaseks.

Materjalid jagunevad rohelisteks ja pruunideks. Rohelised: värsked köögijäätmed ja noored taimed. Pruunid: kuivad lehed, puitlõigud, ajalehed ja kartong. Soovitav on süsiniku–lämmastiku suhet ligikaudu 25–30:1. Väldi liha, kala, rasvaseid jäätmeid, haiget taimed, kemikaale ning plastikut või metalli.

Hooldus: hoia segu niiskena, kuid mitte märjana, ja taga õhutust. Kaasamine (kate) aitab kontrollida lõhna ja kahjureid. Segamine 1–2 korda nädalas suurendab hapnikuga varustatust. Kui segu on liiga kuiv, lisa vett; kui liiga märg, lisa kuiva materjali. Valmis kompost on tavaliselt valmis mõne kuu kuni aasta jooksul, sõltuvalt materjalist ja hooldusest.

Kasutamine: küps kompost segatakse mullaga aiamaadel, lillepeenardes või pottides, parandades mulla struktuuri ja viljakust. Ka alternatiivsed meetodid, nagu vermikompostimine ja bokashi-fermentatsioon, võivad olla mõistlikud väiksemas ruumis või köögijäätmete esialgseks töötlemiseks.