koagulatsioonihäireid

Koagulatsioonihäired, tuntud ka kui vere hüübimishäired, on seisundid, kus veri ei hüübi normaalselt. See võib põhjustada kas liigset veritsust (hemorraagia) või ohtlikku verehüüvete teket (tromboos). Vere hüübimine on keeruline protsess, mis hõlmab mitmeid valke, mida nimetatakse hüübimisfaktoriteks. Kui ühel või mitmel neist teguritest on puudus või nad ei tööta korralikult, võib tekkida koagulatsioonihäire.

Koagulatsioonihäired võivad olla pärilikud või omandatud. Pärilikud häired, nagu hemofiilia ja von Willebrandi tõbi, on geneetilised mutatsioonid, mis mõjutavad teatud hüübimisfaktorite tootmist või funktsiooni. Omandatud häired võivad tekkida erinevate põhjuste tagajärjel, sealhulgas maksa- või neeruhaigused, teatud ravimite kasutamine (nt verevedeldajad), rasked infektsioonid või vitamiin K puudus.

Sümptomid varieeruvad sõltuvalt häire tüübist ja raskusastmest. Liigse veritsuse korral võivad esineda kergesti tekivad verevalumid, ninverejooksud, igemete veritsus, pikaajaline veritsus haavadest või operatsioonidest, veritsus uriinis või väljaheites ning naistel rasked menstruatsioonid. Tromboosi korral võib tekkida valu, turse ja punetus jäsemetes, hingeldus, rindkerevalu või insult.

Diagnoosimine hõlmab tavaliselt vereanalüüse, et hinnata hüübimisfaktorite taset ja vere hüübimisaega. Ravi sõltub konkreetsest häirest ja selle põhjusest. See võib hõlmata hüübimisfaktorite asendravi, ravimeid trombooside ennetamiseks või raviks, samuti elustiili muutusi ja konkreetsete põhjuste kõrvaldamist. Koagulatsioonihäiretega inimestel on oluline olla teadlik oma seisundist ja järgida arsti juhiseid, et vältida tüsistusi.