kiirgusvõimsuse

Kiirgusvõimsus ehk radiatiivne võimsus on energia muutus ajaühikus, mida kiirgusena välja kiirgav allikas tekitab või mille kiirgusena vastu võetakse. SI-ühik selle suuruse jaoks on vatt (W). Kiirgusvõimsus on üldjuhul kogu kiirguse võimsus, sõltumata lainepikkusest ega suunast, ning see võib kirjeldada nii kiiritatava energia emissiooni kui ka selle energiaga seotud vastuvõttu.

Kiirgusvõimsus jaguneb tavaliselt sõltuvalt sellest, kuidas kiirgus jaotub ruumis ja spektris. Radiant power, mis jõuab teatud pinnale või piirkonda, kannab nime kiirgusvoog või Φ (watti). Kui kiirgus jaguneb suunas, tekib radiantintensiivsus I (W/sr). Kui kiirgus jaotub pindalaga, tekib kiirgusvoo tihedus ehk irradiance (W/m^2). Spektri aspektis eristatakse spektrilist kiirgusvõimsust Pλ (W per nanometer või W/m–1), mille integraal üle kõik lainepikkused annab kogukiirgusvõimsuse.

Musta keha või materjalide kiirgusõud on tihedalt seotud temperatuuri ja emissiivsusega. Näiteks musta keha kiirgusvõimsus kasvab temperatuuri neljandaga (Stefan–Boltzmanni seadus): P/A = εσT^4, kus ε on emissiivsus, σ on Stefan–Boltzmanni konstant ja A pindala. See näitab, kuidas kiirgusvõimsus kirjeldab objekti termilist kiirgust.

Mõõtmine ja rakendused hõlmavad radiometrite, bolomeetrite ja spektroradiomeetrite kasutamist. Kiirgusvõimsus on oluline optimaalse valgustuse, solarenergia, termilise ja avastusteaduse valdkondades ning selle mõistmine aitab hinnata kiiritatava või vastuvõetud energia mõju erinevates süsteemides.