keskendumisvõime

Keskendumisvõime on kognitiivne võime hoida tähelepanu ja vaimset ressurssi teatud ülesande või stiimuli suunas ning taluda selle ajal tekkivaid segajaid. See hõlmab nii ülesandele keskendumist kui ka tähelepanu püsivust ning hajutatud või liikuvaid stiimuleid vältiva kontrolli oskust. Keskendumisvõime on oluline õppimises, töös ja igapäevases toimimises, kuna see mõjutab, kui kauaks ja kui efektiivselt suudavad inimesed informatsiooni töötada ja reageerida.

Keskendumisvõime koosneb mitmest komponendist. Fokuseeritud tähelepanu tähendab võimet suunata tähelepanu konkreetselt stiimulile või ülesandele. Püsiv tähelepanu ehk jätkuv tähelepanu viitab võimele säilitada kontsentratsioon teatud ajaperioodil, vältides segajaid. Töökõne on seotud lühiajalise töövõime ja töömälu kaasamisega, mis võimaldab hoida käimasolevaid mõtteid ja käske. Lisaks eristatakse jagatud tähelepanu ja tähelepanu kontrolli, mis hõlmab võimet planeerida, korrigeerida ja ignoreerida mitmeid samal ajal tekkivaid stiimuleid.

Mõju ja hindamine: keskendumisvõime võib olla mõjutatud unest, stressist, motivatsioonist, keskkonnast ja füüsilisest tervisest ning erinevatel eluperioodidel areneb see erinevalt. Seda mõõdetakse nii standardsete neuropsühholoogiliste testide (nt tähelepanu- ja reaktsioonitesti, d2 test, CPT) kui ka igapäevase enesehinnangu ja tähelepanuhindamiste abil.

Parandamine ja soin: keskendumisvõimet saab arendada läbi regulaarse une- ja toitumise rütmi, füüsilise aktiivsuse, struktureeritud töö- ja puhkeintervalide (nt Pomodoro-tehnika), keskkonna korrastamise ja vähendatud distaktorite ning mindfulnessi või tähelepanuharjutuste rakendamisega. Erinevate strateegiate abil saab püsivat keskendumist ning kontrollitud tähelepanu sageli tasakaalustada parema tööviljakuse ja õppimisvõimega.