kaugküttevõrgus

Kaugküttevõrk on soojusenergia jaotussüsteem, kus sooja toodetakse ühes või mitmes keskjaamas ning jaotatakse paljude tarbijate vahel läbi isoleeritud torustikuga. Soojus jõuab tarbijateni hoonete küttesüsteemide või sooja veega soojusvahetite kaudu. Selline süsteem võimaldab keskset soojusvarustust suurele hulgale kasutajatele erinevates hoonetes ja piirkondades.

Struktuur ja tööpõhimõte põhinevad kolmel tasandil: keskjaamad, põhivõrk (suured torujuhtmed) jaotusvõrkudes ning tarbijapunktid. Keskjaamades toodetakse sooja tavaliselt koos soojus- või elektrijaamadega ning soojus liigub ringluses edasi läbi torustiku. Hooned liituvad võrku küttejaamade või jaotusjaamade kaudu, kus sooja vahetatakse kohapeal hoone küttesüsteemidega. Tarbijad maksavad sooja kasutamise eest vastavalt võrgustiku tõhususele ja kättesaadavusele.

Eelised hõlmavad energiatõhusust jaemajanduses, sest keskne tootmine võimaldab kasutada tõhusaid lahendusi (nt CHP, biomass) ja paremat süsinikuheite kontrolli. Kaugküttevõrk võib soodustada taastuvenergia integreerimist ja pakkuda ühtset hinnastust ning mugavat teenust tarbijatele, ilma et iga hoone peaks omal käel oma kütteseadmeid haldama.

Väljakutsed hõlmavad võrguenda soojuskaod, vanade torustike kaasajastamist ning suurimaid investeeringuid. Samuti vajab süsteem pidevat digitaliseerimist, head kvaliteedijuhtimist ja vastupidavust ilmastikutingimustele ning varustuskindlate lahenduste arendamist. Kaugküttevõrk on levinud paljudes linnades ning moodustab olulise osa linnade soojusvarustuse alusest.