jaotusvõrkudes

Jaotusvõrk on elektrivõrgu osa, mis viib elektrienergia kõrgepinge või keskpingest tarbijateni madalama pinge tasemele. Selle ülesanne on jaotada energia turvaliselt, usaldusväärselt ja majanduslikult mõistliku taseme poole. Jaotusvõrk töötab peamiselt kesk- (MV) ja madalpinge tasandil (LV). Pinge langeb jaotusjaamades, mis muundavad selle tarbija jaoks sobivaks ja juhivad energia lõppkasutajatele läbi jaotusliinide.

Võrgu peamised komponendid on jaotusjaamad, mis sisaldavad transformaatoreid ja lülitus-/kaitsekomponente; õhuliinid ja maakaablid; ning arvestus- ja mõõteseadmed. Jaotusvõrk võib olla radiaalne või osaliselt ringliline, mis pakub suuremat usaldusväärsust ja paindlikkust võrguarenduses. Pingestamis- ja muundamisseadmete kõrval on olulised ka kaitse- ja juhtimissüsteemid, mis võimaldavad kiiresti isolatsiooni ja elektrikvaliteedi tagamist.

Töö ja reguleerimine: jaotusvõrku haldavad jaotusvõrgu operaatorid (DSO) vastavalt riiklikule regulatiivsele raamistikule. Nad planeerivad, ehitavad, hooldavad ja arendavad võrku ning tagavad ühenduvuse ning tarbijate mugava teenindamise. Võrgud on varustatud kaugjälgimise ja juhtimissüsteemide (SCADA) ning automatiseerimisega, mis parandavad reageerimiskiirust ja taastumist katkestustest. Võrku toetatakse taastuvenergia allikate ja ning energia salvestusvõimaluste integreerimist.

Väljakutsed ja arengud: vananev infrastruktuur, kliimamuutustest tulenevad ilmastikunõrkused ning kasvav nõudlus elektrienergia järele nõuavad suuremat digitaliseerimist, investeeringuid ning tugevamat varustuskindlust ja turvalisust. Üha enam peetakse jaotusvõrke mõeldud nutikaks, võimustades nii uute allikate kui tarbijate paindlikkuse tõusu.