torujuhtmed

Torujuhtmed on süsteemid, mis kannavad vedelikke või gaase läbi torude ja nendega seotud seadmete. Need hõlmavad torusid, klappe, pumbajaamu, kompressoriseadmeid, mõõtmis- ja juhtimissüsteeme ning kaitse- ja sidevahendeid. Torujuhtmed võivad paikneda maetud maapinnas, maa- või merepõhjas ning need ühendavad tooraineallikad, tööstusobjektid ja tarbijad.

Torujuhtmete tüübid ja rakendused: maismaal paigaldatud transporttorujuhtmed edastavad vedelikke tootmisalalt tarbijatele; merealused torujuhtmed kannavad naftat, gaasi või vett üle merepinna; lisaks on jaotus- ja lõiketorud, mis eraldavad süsteeme jaotuse või tarbijate lõikes.

Materjalid ja kaitse: peamised materjalid on teras, roostevaba teras ja plastid (PE, PP); mõnikord kasutatakse ka komposiitmaterjale. Korrosioonikaitse hõlmab väliskatteid ja katodilist kaitset ning sobivat paigutust ja maapinnaga kokkupuute kontrolli.

Ehitus, töö ja hooldus: ühendused teostatakse keevituse või mehhaaniliste ühenduste teel; trassid märgitakse ning läbivate keskkonna- ja ohutusnõuete hindamine on tavapärane. Põhieesmärk on lekkekindlus, usaldusväärne toimimine ja ohutus. Hooldus hõlmab regulaarselt kontrollid, lekkete avastamist ja pigi puhastamist ning inspekteerimist.

Ohutus ja reguleerimine: torujuhtmed võivad tekitada riske, sealhulgas lekked, rõhu muutused ja maapinna liikumine. Tööstus järgib riiklikke ja rahvusvahelisi standardeid ning keskkonna- ja ohutusnõudeid ning viib läbi riskianalüüse ja hädaolukorra plaanide koostamist.

Ajalugu: kaasaegsed torujuhtmed on arenenud peamiselt 19. ja 20. sajandil; varasemad süsteemid hõlmasid peamiselt kivioru ja puidust torusid ning hiljem tulid teras‑ ja plastmaterjalid, mis võimaldasid suuremaid ja keerukamaid võrgustikke.