kaudtsitaat

Kaudtsitaat on kaudse kõne vorm, mille abil esitatakse kellegi ütluse sisu ilma originaalkirja sõnu täpselt kordamata. See kajastab ütluse tähendust või mõtet ning on laialdaselt kasutatav ajakirjanduses, kirjanduses ja igapäevases keeltes. Kaudtsitaat võimaldab anda teabe edasi sujuvalt ja selgelt, vähendades vajadust kordagi otse tsiteerida.

Struktuuriliselt koosneb kaudtsitaat peamiselt ütlust tähistavast tegusõnast (ütles, ütles, arvas, mõtles jne) ja järgmise et-lause sisust. Näide: Ta ütles, et ta läheb poodi. Selline vorm võimaldab anda teate edasi ilma täpseid sõnu kogopordi kordamata, ning see sobib hästi narratiivses või jutustavas tekstis.

Otsene tsitaat (otsekui sõna-sõnaline lõik jutust) erineb kaudtsitaadist selgelt: otsese tsitaadi märgitakse jutumärkide või muude eristustega ning sõnad jäävad originaaliks. Kaudtsitaat ei järgi alati originaali sõnu ega vormi ning võib sisaldada teisendeid ja muutusi pronominide või ajavahemike viitamises vastavalt kontekstile.

Kasutus ja piirangud: Kaudtsitaat on kasulik vahend informatsiooni sujuvaks edasiandmiseks ning teksti voolu parandamiseks, kuid selle täpsus sõltub hoolikast esitusteistruktuurist. See võib mõnikord viia tähenduse moonutamiseni, kui algse sõnumi nüansse ei säilitata või konteksti ei selgita piisavalt. Seetõttu on oluline kontrollida, et kaudtsitaat peegeldab õigesti algset mõtet.