katsetusõuduse

Katsetusõudus on eesti keeles mõiste, mis kirjeldab katsetamisega seotud õuduse või ärevuse kogemust. See hõlmab nii otsest emotsionaalset reageerimist hirmu, ärevuse ja vastumeelsuse ees kui ka laiemat eetilist muret seoses teadmiste ja tehnoloogia arendamisega, eriti kui riskid ja tagajärjed on ebakindlad või kontrolli all hoidmine ei tundu tagatud. Sõna moodustub katsetusest (test) ja õudusest (horror, dread); selle genitiivne vorm on katsetusõuduse.

Katsetusõudust kasutatakse peamiselt kolmel viisil: esiteks kirjanduses ja meedias narratiivse vahendina, mis toidab arutlusi teadusliku progressi eetiliste piiride kohta; teiseks akadeemilises diskursuses riskikommunikatsiooni ja bioeetika kontekstis; ning kolmandaks avalikus diskursuses, kus see peegeldab laiemat hirmu ja ootusi seoses uute tehnoloogiate ja katsetustega. Mõiste aitab eristada üldist skepsist teaduse suhtes emotsionaalsest laengust, mis kaasneb teadmiste testimisega.

Katsetusõudust analüüsitakse sageli koos riskitajuga, teaduskommunikatsiooni ja eetikaga, et mõista, kuidas emotsionaalne laeng mõjutab inimeste arusaamu, hoiakuid ja otsuseid seoses teadusliku tegevusega.