riskikommunikatsiooni

Riskikommunikatsioon on süsteemne protsess, mille käigus riske puudutav teave töötatakse välja ja edastatakse sihtrühmadele—sealhulgas üldsusele, ettevõtetele, omavalitsustele ja meediale—et võimaldada informeeritud otsuseid ja vähendada ebakindlust. Selle eesmärk on selgitada riskide ulatus, tõenäosus ja potentsiaalne kahju ning pakkuda juhiseid tegutsemiseks.

Peamised komponendid on riskianalüüsi tulemuste selge esitamine koos ebakindluse mõistmisega; arusaadav keel ja visuaalne esitlus; ajakohasus, kättesaadavus ning avatud dialoog. Oluline on ka mitmekanaliline ja sihtrühmale kohandatud kommunikatsioon.

Riskikommunikatsioon põhineb põhimõtetel läbipaistvus, täpsus, järjepidevus, ausus ja kaasamine. Kindlustada tuleb, et teave on mõistetav erinevatele kultuurilistele ja keelete taustadega kuulajatele ning et arvestatakse usaldusväärsuse ja autoriteetsuse küsimustega.

Kasutusalad hõlmavad tervise-, keskkonna-, tehnoloogia- ja kriisiriske ning on oluline nii ennetava kui ka reageeriva kommunikatsiooni osa. Praktikas kasutatakse pressikonverentse, ametlikke kodulehti, infograafikuid, teavitusteateid, sotsiaalmeediat ning avalikke arutelusid.

Hindamine hõlmab teadlikkuse ja arusaamise muutumist, usalduse taseme muutumist ning käitumise suunamist. Tagasiside abil täiustatakse edasisi kommunikatsioonimeetmeid.