karsinoomia

Karsinoomia ehk kartsinoom on pahaloomuline kasvaja, mis arendabepiteelkoest, mis katab naha ja siseorganite sisepinnad. Need kasvajad tekivad epiteeli rakkude kontrollimatu jagunemise ja jagunemisperioodi pikkuse muutumise tulemusena, mille tagajärjel tekib kasvaja, mis võib invasiooniga levida ümbritsevatesse kudedesse ja metastaseeruda kaugetesse kudedesse.

Peamised vormid on adenokartsinoom ning teised epiteeli päritolu kartsinoomid, mis võivad esineda erinevates elundites. Adenokartsinoom areneb näärmerakkudest ja on väga levinud nii siseorganite kui nahaga seotud kasvajates.

Riskitegurid hõlmavad suitsetamist ja teistkordset suitsetamist, alkoholi tarvitamist, viirusinfektsioone nagu HPV ja hepatiit, UV-kiirgust nahakasvajate puhul, kroonilist põletikulist tausta ning teatud geneetilisi eelsoodumusi. Elustiili ja keskkonnaga seotud tegurid määravad sageli kartsinoomi riski erinevates elundites.

Diagnostika põhielemendiks on biopsia ja histoloogiline uuring. Täiendavad pildistamisuuringud (nt CT, MRI, PET-CT) ning vere- ja uriinianalüüsid aitavad hinnata haiguse ulatust ja staadiumi.

Ravi valik sõltub tüübist ja staadiumist ning sageli hõlmab kombinatsiooni kirurgiast, kiiritusravist, kemoteraapiast ning mõnikord siht- või immunoteraapias; pidas elustiili ja comorbiditeete arvestama.

Prognoos on tugevalt sõltuv staadiumist ja asukohast: varakult avastatud kartsinoomid annavad parema ellujäämise väljavaate. Karsinoomid moodustavad suure osa pahaloomulistest kasvajatest ning nende levikut ja koormust mõjutavad paljud tegurid.