karbiidid

Karbiidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja teist elementi, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul. Süsinik on neis ühendites tavaliselt oksüdatsiooniaste -4, kuigi esineb ka erandeid. Karbiidid võivad olla ioonilised, kovalentsed või metallilised, olenevalt sidemete tüübist.

Ioonilised karbiidid, nagu kaltsiumkarbiid (CaC2) ja alumiiniumkarbiid (Al4C3), moodustuvad tavaliselt leelismuldmetallide ja mõnede üleminekumetalitega. Need on sageli kõvad ja kõrge sulamistemperatuuriga ained, mis reageerivad veega, moodustades süsivesinikke. Kaltsiumkarbiid on tuntud atsetüleeni (C2H2) tootmise poolest.

Kovalentsed karbiidid, nagu ränikarbiid (SiC) ja boorkarbiid (B4C), on äärmiselt kõvad ja vastupidavad materjalid. Ränikarbiid on tuntud oma abrasiivsete omaduste poolest ja seda kasutatakse lihvimisvahendites ja kuumakindlates materjalides. Boorkarbiid on üks kõvemaid tuntud aineid ja seda kasutatakse soomustes ja tuumareaktorites.

Metallilised karbiidid, nagu volframkarbiid (WC) ja titaankarbiid (TiC), moodustuvad paljude üleminekumetalitega. Need ühendid on kõvad, kuumakindlad ja neil on kõrge sulamistemperatuur, mistõttu neid kasutatakse tööriistades, kaitselülitites ja kuumakindlates katetes. Nende omadused on sageli sarnased metallidega, kuid nende kõvadus on suurem.