kütusesäästlikkuse

Kütusesäästlikkuse mõiste kirjeldab sõiduki või süsteemi võimet kasutada kütust võimalikult tõhusalt. See hõlmab energia kasutamist nii sisepõlemismootoritega kui ka elektriliste või hübriidsõidukitega. Kütusekulu väljendub tavaliselt kahe põhiväljundina: L/100 km (liitrit 100 kilomeetri kohta) ja km/L (kilomeetrite arv ühe liitri kohta). Tegelik tarbimine võib erineda tootja poolt antud numbritest olenevalt kasutustingimustest.

Faktorid, mis kütusesäästlikkust mõjutavad, on mitmekesised: sõiduki konstruktsioon ja mootoritehnoloogia, ülekandesüsteemid ja aerodünaamika, sõiduki mass ja veeretakistus ning rehvide rõhk; kasutustingimused nagu kiirus, kiirendused, koormus ja maastik; samuti hooldus, sealhulgas õlitasemed, filtrite seisund ja rehvide üldine seisukord.

Mõõtmine ja standardid: Euroopa Liidus kasutatakse WLTP- või varasemaid NEDC-testtsükleid, mis annavad ametlikud tarbimisnumbrid. Need väärtused võimaldavad võrreldavust tootjate vahel, kuid tegelik tarbimine sõltub sõidutingimustest ja sõidustiilist. Kütusesäästlikkus põhineb tehnoloogiatel: paremad sisepõlemismootorid, turbokompressorid, otsene sissepritsesüsteem, tõhusad käigukastid, start-stop-süsteemid, kerge konstruktsioon ja aerodünaamilised lahendused; hübriidid ja elektriautod lisavad energiatõhusust regenereerimise kaudu.

Parandamiseks on soovitatav regulaarselt hooldada sõidukit (õli ja filtrid, jahutusvedelik), hoida rehvirõhud tootja soovitatud tasemel, harrastada sujuvat sõidustiili ja vältida järske kiirendusi ning liigset pidurdamist; planeerida marsruute ja vähendada koormust, kasutada Eco-režiime. Lõppkokkuvõttes sõltub kütusesäästlikkus nii tehnoloogilistest lahendustest kui ka juhikus kasutatud käitumisest.