kiirendused

Kiirendus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab kiiruse muutumise kiirust ajas. Ta on vektor, mille suund näitab kiiruse muutumise suunda ja mille suurus näitab muutumise kiirust. SI-ühik on meetri jagatud sekundiga ruudus (m/s^2). Kiirendus tekib siis, kui objekti kiirus muutub ajas või kui liikumise suund muutub. Positiivne või negatiivne kiirendus sõltub sellest, kas kiirus kasvab või kahandub vastavalt liikumise suunale.

Lineaarne kiirendus a kirjeldab kiiruse muutumise kiirust: a = dv/dt. Kui kiirendus on konstantne, kehtivad kinemaatika põhivalemid: v = v0 + a t; s = s0 + v0 t + 1/2 a t^2; ning v^2 = v0^2 + 2 a (s − s0). Nurkkiirendus α kirjeldab kiiruse muutumist nurga suunas: α = dω/dt; kui konstantne, nurkkiirus ω muutub ajaga lineaarsemalt ja nurk θ järgneb θ = θ0 + ω0 t + 1/2 α t^2.

Seos jõuga: Newtoni teine seadus F = m a näitab, kuidas kiirendus tekib rakendatud jõu mõjul. Mõõtmine: kiirendusmõõtmised tehakse kiirendusanduritega (MEMS), mida kasutatakse näiteks nutitelefonides, sõidukite turvasüsteemides ja teaduslikes seadmetes. Maa peal gravitatsiooniline kiirendus g on umbes 9,81 m/s^2; kiirendusmõõtmetes kasutatakse sageli väljendust g-forces. Kiirenduste mõisted leiavad rakendust navigatsioonis, sõidukite ohutussüsteemides ja seismoloogias.