järeltulekaitse

Järeltulekaitse on põlengu järel toimiv kaitsevaldkond, mille eesmärk on vältida järeltulekut ja tule levikut, kaitsta inimesi, vara ja keskkonda ning soodustada taastumist. See hõlmab tegevusi, mis viiakse läbi pärast põlengu kontrolli või leevendamise faasi ning võib kesta päevi, nädalaid või kauem, sõltuvalt piirkonnast ja põlengu suurusest.

Peamised tegevused on hotspotide tuvastamine ja kustutamine, kuumade kohtade jahutamine ning põletusjääkide ja kahjustatud taimestiku kõrvaldamine. Samuti toimub seire ja patrullid, et avastada varjatud süüteallikad ning hinnata erosiooni ja üldist ohutust. Vajadusel rakendatakse piiranguid inimeste ligipääsule ning võetakse kasutusele sobivad kaitse- ja ohutusseadmed.

Organisatsiooniline raamistik: järeltulekaitse on tavaliselt riiklike päästeasutuste, metsanduse ja kohalike omavalitsuste koostöös korraldatav kaitsevaldkond, mille raames koostatakse järeltulekaitse plaan ja määratakse vastutavad üksused ning ajakava. Koostöö hõlmab sageli varasemate põlengute järelhoolduse töid ning vajadusel kaasatakse ka Keskkonnaametit ja teisi asutusi.

Olulised riskid hõlmavad rekindlingu ohtu (uue tule tekkimine), kuiva ilma ja tugeva tuule tingimustel esilekerkivaid süüteallikaid, erosiooni ja veereostuse riske ning taastumisega seotud ohutusküsimusi looduses ja inimeste elukeskkonnas.

Järeltulekaitse eesmärk on suurendada ohutust, vähendada edasiste kahjude riske ja kiirendada taastumist nii ökosüsteemide kui ka inimeste jaoks.