põlengute

Põlengud on suured kontrollimatud tulekahjud, mis levivad peamiselt metsades, rohumaadel ning muudes maastikes ning võivad põhjustada märkimisväärset ökoloogilist ja majanduslikku kahju. Enamasti tähistavad põlengud metsapõlenguid, kuid need võivad tabada ka elamupiirkondi ja infrastruktuuri.

Põhjused on nii looduslikud kui inimtekkelised. Looduslikult süttivad põlengud tekivad tihti kuivade ja kuumade tingimustega, sageli välguga. Inimtegevus – jäetud lõkked, suitsetamine, prügi põletamine, tööstuslikud tegevused ning elektriliinide või seadmete rikete tõttu – on samuti levinud põhjused.

Põlengud omavad olulist mõju: kahjustuvad metsad ja elustik, suureneb terviserisk elanikele ning võivad tekkida evakuatsiooni- ja taastamiskulud. Õhu kvaliteet halveneb ning võivad kaasneda pikaajalised ökoloogilised muutused.

Ennetus ja reageerimine hõlmavad tuleohutuse korraldust, keelude ja piirangute kehtestamist, ohutsoonide moodustamist ning rahva teavitamist. Varajane avastamine ja kiire reageerimine on kriitilised; kasutusel on päästeteenistused, varustuse ja tehnika ning ilmateenistuse prognoosid. Päästeamet ja teised asutused teevad koostööd.

Kliimamuutused soodustavad põlengute tekkimist: kuivemad suved ja tugevamad tuuled suurendavad tule levikut ning raskendavad kustutust. Seetõttu on põlengute ennetamine ja reageerimine üha olulisem loodusressursside kaitse osa.