Põlengud

Põlengud, ehk metsapõlengud, on kontrollimatud tulekahjud looduses, mis võivad tabada metsi, rohumaid või turbasid ning levida suurel alal. Need kujutavad tõsist ohtu elule, varale ja ökosüsteemidele ning vajavad sageli ulatuslikku kustutust ja püsivat taastumist.

Põhjused jagunevad looduslikeks ja inimtegevusest tingitud põhjusteks. Looduslikest põhjustest on peamine välk, eriti kuivadel ja tuulistel päevadel. Inimtegevusest tingitud põhjused hõlmavad lõkke pidamist, suitsu ja prügi põletamist, grillimist ning tahtlikku tule süütamist. Põlengu levikut soodustavad kuivus, kõrge temperatuur, madal õhuniiskus ja tugev tuul, samuti kütuse hulk (kuivad taimed, langenud oksad) ning maastiku kuju.

Mõjud hõlmavad ökoloogilist kahju ja elupaikade rikkumist, maastikukorralduse muutumist ning suurenenud erosiooni. Samuti on majanduslik ja sotsiaalne mõju: kustutustööde kulud, metsakaotused, katkestatud majandustegevus ning terviserisk õhu kvaliteedi halvenemise tõttu.

Ennetus ja reageerimine keskenduvad varajasele avastusele ja kiirele kustutamisele. Päästeteenistus ning metsahoiu- ja keskkonnainspektsioon korraldavad toiminguid maapealselt ja õhust, kehtestavad tuleohutusnõudeid ning teavitavad avalikkust. Tulekahjujuhtimisega seotud meetmed hõlmavad lõkkekontrolli, avatud tule piiranguid kuivadel perioodidel ning evakuatsiooniplaanide koostamist.

Eestis on suveperioodidel põlengute oht suur, eriti kuivade ja tugeva tuulega ilmaga. Pääste- ja keskkonnasektor teevad koostööd ennetuses, teavituses ja kustutustöödel ning rakendavad tuleohutusmeetmeid, et vähendada sündmuste arvu ning mõju.