jahutusvee

Jahutusvesi on vesi, mida kasutatakse sooja eraldamiseks tehnilistes süsteemides ning hoonete infrastruktuuris, näiteks elektrijaamades, tööstusprotsessides, kliimaseadmetes ja andmekeskustes. Õige jahutusvee kasutamine on kriitiline osa energiatõhususest ja seadmete töökindlusest, kuna liigse soojuse puudumine võib vähendada jõudlust ja lühendada kasutusiga.

Allikad võivad olla looduslikud veekogud või taaskasutatud vesi, mis liigub ringluses või vahelduvas kasutuses. Süsteemid jagunevad peamiselt avatud (avatud) ja suletud (tsirkulatsiooni) jahutussüsteemide vahel. Avatud süsteemides võetakse jahutamiseks vett looduslikust allikast ja paiskakse seejärel pärast jahutamist tagasi keskkonda. Suletud süsteemides on vesi ringluses ning soojust eraldatakse läbi soojusvaheti, mis vähendab vee tarbimist ja keskkonnamõju.

Jahutusvee kvaliteet määrab seadmete töökindluse ja tõhususe. Olulised näitajad on kõvadus, lahustunud soolad, kloriidid ja muud ioonid, temperatuur ning pH-tase. Kõvadus ja mineraalide kogus võivad põhjustada skaalade moodustumist, mis halvendavad soojusvaheti soojusülekannet; kloriidid ja teised ioonid võivad soodustada korrosiooni.

Töötlus ja kontroll hõlmavad eeltöötlust ja filtreerimist, desinfitseerimist (nt kloor või UV), ning lisandeid korrosiooni- ja skaalainhibiitidena. Biotsiidide kasutamine võib olla vajalik, kui jahutusvesi on avatud süsteemis rohkemagr ett. Ringluse korral jälgitakse kontsentratsioone ja lisandite taset ning vajadusel korrigeeritakse keemilist koostist.

Keskkonnanõuded ja regulatsioonid reguleerivad jahutusvee kasutust ning heitmete tempereeritud reostust, vooluhulka ja veekasutuse tõhusust. Nõuded käsitlevad ka veekogude kaitset ning heitmete jälgimist, et minimeerida ökoloogilisi mõjusid ja tagada ohutu ning jätkusuutlik jahutus.