isotsüaanid

Isotsüaanid on orgaanilised ühendid, mille üldvalem on R-N=C=O, kus R on alküül-, arüül- või mõni muu orgaaniline rühm. Isotsüanaadi funktsionaalne rühm on -N=C=O, mis on lineaarne ja väga reaktiivne. See reaktiivsus muudab isotsüaanid väärtuslikeks ehitusplokkideks paljudes keemilistes sünteesides.

Isotsüaanid on tavaliselt värvitud vedelikud või tahked ained. Neid toodetakse tööstuslikult peamiselt amiinide fosgeenimisega või amiinide termilise lagunemise kaudu. Isotsüaanid on tundlikud niiskuse suhtes ja reageerivad kiiresti veega, moodustades ebastabiilseid karbamiinhappeid, mis lagunevad amiinideks ja süsinikdioksiidiks. Samuti reageerivad nad aktiivselt alkoholide, amiinide ja karboksüülhapetega, moodustades vastavalt karbamaate (uretaane), uureaid ja amiide.

Isotsüaanid on laialdaselt kasutusel polüuretaanide tootmisel. Polüuretaanid on mitmekülgsed polümeerid, mida kasutatakse erinevates rakendustes, sealhulgas vahud, katted, liimid ja elastaanikiud. Konkreetsed isotsüaanid, mida kasutatakse polüuretaanide tootmisel, hõlmavad metüleendifenüüldiisotsüanaati (MDI) ja tolueendiisotsüanaati (TDI).

Mõned isotsüaanid, näiteks heksametüleendiisotsüanaat (HDI) ja isoforoon-diisotsüanaat (IPDI), kasutatakse ka polümeeride tootmisel, millel on hea keemiline vastupidavus ja UV-stabiilsus, mida kasutatakse tööstuslikes katetes ja liimides. Isotsüaanid võivad olla tervisele kahjulikud. Kokkupuude isotsüaaniaurudega võib põhjustada hingamisteede ärritust, astmat ja nahaallergiaid. Seetõttu on isotsüaanide käitlemisel vajalikud vastavad ettevaatusabinõud ja isikukaitsevahendid.