internetiühendus

Internetiühendus on võime ühendada seade või lokaalvõrk Interneti võrguga ning saata ja vastu võtta andmeid üle maailma. Ühendus saavutatakse tavaliselt teenusepakkuja (ISP) kaudu, mis ühendab kasutaja ruuteri või modemi kaudu lairiba-internetiga. Kodudes ja ettevõtetes jagatakse see ühendus sageli mitme seadme vahel läbi lokaalse võrgu.

Tehnoloogiad sõltuvad piirkonnast ja vajadustest ning hõlmavad kiudoptilist (fiber) ühendust, kaabelvõrkude (DOCSIS) põhiseid lahendusi, DSL- ja telefoniliinidel põhinevat ühendust, mobiilset andmesidet (4G/5G) ning satelliitühendust. Lisaks kasutatakse Wi-Fi juhitud traadita ühendust, mis võimaldab jagada internetti ruuteri kaudu mitmele seadmele ilma füüsiliste juhtmeteta.

Peamised näitajad on kiirus, viivitus ja pakettkaod. Kiirus (bandwidth) mõõdetakse bitides sekundis (Mbps või Gbps) ja kirjeldab maksimaalset andmepöörde võimsust. Viivitus (latency) on aeg, mis kulub andmete sihtkohta jõudmiseks; jitter kirjeldab selle kõikumist. Pakettkaod vähendavad kasutuskogemust ja võivad kaasneda võrgu ülekoormuse või signaalikadudega. Üldine stabiilsus sõltub nii teenusepakkujast kui ka kohaliku võrgu kvaliteedist ja seadmetest.

Seadmete haldamine hõlmab modemi ja ruuteri kasutamist, DHCP-i kaudu IP-aadresside määramist ning NAT-i sisevõrgu jagamiseks. Kasutatakse ka IPv4/IPv6 protokolle, võimalikke staatilisi või dünaamilisi aadresse ning turvalisuse tagamiseks tulemüüre, WPA2/WPA3 krüpteeringut ning ajakohase tarkvara kasutamist. DNS-lahendused muuhulgas suunavad domeeninimed IP-aadressideks.