IPaadresside

IP-aadresside on võrguseadmete identifikaatorid, mida kasutatakse andmete suunamiseks Internetis ja lokaalvõrkudes. Aadressid võivad olla IPv4 või IPv6 vormis. IPv4 koosneb 32-bit numbritest, tavaliselt kujutatud kujul n.n.n.n (näide 203.0.113.1). IPv4-l on piiratud aadressruum ning selle lõpp on suurendanud NAT-i (Network Address Translation) laialdast kasutamist. IPv6 kasutab 128-bit aadresse ja pakub äärmiselt suurt aadressiruumi, esitatud heksadetsimaalse rühmana, näiteks 2001:0db8:85a3:0000:0000:8a2e:0370:7334.

IP-aadresside jaotus hõlmab nii avalikke kui privaatseid (erase) aadresse. Avalikud aadressid on redel, millega seadmed on otseselt reachable Internetist. Privaatseid aadresse kasutatakse lokaalvõrkudes ja neid ei marsata üle Interneti, erinevate ulatustega nagu IPv4 puhul 10.0.0.0/8, 172.16.0.0/12 ja 192.168.0.0/16. IPv6 korral on privaatsete aadresside klassi Unique Local Addresses (ULA) fc00::/7. Aadressi jaotusega tegelevad IANA ja viie regionaalse Interneti registri (RIR) kaudu riikide ja organisatsioonide kaupa.

Õiguslikult ja tehniliselt on IP-aadressid aluseks põhiandmetele alates ruumi identifitseerimisest ja suunamisest. Tõhus kasutus hõlmab CIDR-iga (Classless Inter-Domain Routing) aadresside koonduerimist, IP-pakettide suunamist interneti võrkudes ning DNS-i rolli nime lahendamisel aadressidega. Turvalisus ja privaatsus võivad hõlmata NAT-i või IPv6 SLAAC/DHCPv6-i meetodeid, et hallata seadmete ühendamist ja identiteetide varjamist.