IPaadressid

IP-aadress on võrguühendusega seadme unikaalne identifikaator, mille abil edastatakse andmed ja suunatakse vastuseid õiges suunas. Aadressid võivad olla IPv4 või IPv6 ning neid jagatakse sageli avalike ja eraviisiliste (privaat- või lokaalse võrgu) aadresside vahel. Aadresside haldamine ja kasutamine on keskne osa võrgu toimimisest, alates koduvõrgust kuni suuremate Internetiülese teenuste pakkumiseni.

IPv4 aadressid on 32-bitised ja esitatakse kümnendväärtuste neljas blokis, näiteks 192.0.2.1. IPv6 aadressid on 128-bitised ja esitatakse hex-koodidena koolonidega, näiteks 2001:0db8:85a3:0000:0000:8a2e:0370:7334. IPv6 võimaldab palju suuremat aadressivahemikut ning hõlmab ka automaatset konfigureerimist ja paremat liikuvust. IPv4-l on laialdaselt kasutusel NAT-i ja CIDR-i (nt 192.168.1.0/24) abil aadresside jagamine ja aadressivahemike haldamine.

Privaatseid IPv4-aadreese on eraldatud vahemikest 10.0.0.0/8, 172.16.0.0/12 ja 192.168.0.0/16; need ei ole routitavad avalikus internetis. IPv6 puhul kasutatakse tavaliselt privaatseid (ULA) aadresse fc00::/7, mis võimaldavad lokaalseid võrgukontekste ilma avaliku routimise vajaduseta. Avalikud aadressid on seevastu routitavad üle interneti.

Aadresside määramiseks kasutatakse DHCP-d (IPv4) ja DHCPv6 või automaatset konfigureerimist (IPv6). DNS aitab nimedest (nt näidis.ee) leida vastavad IP-aadressid. IP-aadresside mõistmine on oluline nii kodu- kui diskvõrgu toimimise ja teenuste pakkumise seisukohast ning see on aluseks võrguliiklusele, turvalisusele ja privaatsusele.