interdistsiplinaarsusega

Interdistsiplinaarsus on uurimis- või õppepõhimõte, mis ühendab mitme valdkonna meetodeid ja teooriaid, et käsitleda probleeme, mida üksnes ühe eriala raames ei saaks mõista või lahendada. Selle eesmärk on luua ühine keel, ühised uurimisküsimused ja uued mõiste- ning meetodiraamid.

Ajaloos võttis interdistsiplinaarsus hoogu 20. sajandil, kui teadusasutused ja ülikoolid seadisid eesmärgiks üha tihedama koostöö eri erialade vahel. Tänapäeval leidub interdistsiplinaarsust loodusteadustes, inseneerias, sotsiaalteadustes ja humanitaarteadustes, kus ühiste küsimuste lahendamiseks ühendatakse erinevad meetodid ja lähenemised.

Iseloomulik on põhjalik integratsioon: ühine probleemiraamistik, osalejate vahelise keele loomine ning eri teadmiste süntees. Interdistsiplinaarsus ei tähenda pelgalt eri erialade paralleelset tööd, vaid nende ideede ja praktikate aktiivset ühendamist.

Erinevused: multidistsiplinaarsus hõlmab eri erialade tööd paralleelselt ilma sügava integratsioonita; interdistsiplinaarsus keskendub metoodika ja kontseptsioonide ühendamisele; transdistsiplinaalsus kaasab lisaks ühiskondlikke osalejaid ning lahendab probleemid, mis ulatuvad traditsiooniliste erialade piiridest.

Rakendused hõlmavad kliima- ja keskkonnauuringuid, tervishoiu, urbanistlikku planeerimist, teaduse ja hariduse lõimumist ning tehnoloogia- ja sotsiaalteaduste ühisprojekte. Koolides tähendab see integreeritud õppekavu ning uuringutes ühiseid eesmärke ja jagatud vastutust.

Väljakutsed: institutsionaalsed barjäärid, rahastusmudelid, terminoloogia erinevus ja kultuurilised erinevused erialades. Edu nõuab selget eesmärgistamist, avatud suhtlust ja suutlikkust töötada koos erineva taustaga inimestega.