rahastusmudelid

Rahastusmudelid tähistavad erinevaid viise, kuidas organisatsioonid saavad rahastust oma tegevuste, toodete arendamise või laienemise jaoks. Need mudelid erinevad rahastamisallikate, tagatiste ning omandi ja tasude muutumise poolest. Valik sõltub ettevõtte staadiumist, riskitaluvusest ja strateegilistest eesmärkidest.

Omakapitaliga rahastamine tähendab investoride kaasamist vastu omandiosa ja tulevase kasumi teenimist dividendide või väärtuse kasvuna. Omandi jagunemine ja juhtimisõigused on kokkuleppe küsimused; risk ja tulujaotus on sageli seotud investori ja ettevõtte vahel.

Laenupõhine rahastamine hõlmab laene pankadelt või finantseerijatelt ning sageli tagatisi ja intresse. Tagasimaksed on kindlad või sõltuvad skeemist; omandiõigus ei muutu. Konverteeritavad võlakirjad võivad aja jooksul muutuda osaluseks, kui lepingu tingimused täidetakse.

Ühisrahastus kogub väikeseid summasid suure hulga rahastajatelt. Alaliigid on annetus-/preemiapõhine, aktsiapõhine ja laenupõhine. Sobib varases faasis ning nõuab selget kommunikatsiooni ja regulatiivset vastavust; kulud võivad olla kõrged.

Toetused ja grantid jagavad Euroopa Liidust, riigilt või regionaalsetest programmide taotlusi ning ei anna omandi osalust. Nende taotlemine sõltub konkursist või sihtrühmast ning tingimused võivad olla spetsiifilised.