imperatiiviga

Imperatiiviga on grammatiline mood, mida kasutatakse käskude, palvete, kutsete ja juhiste väljendamiseks. Imperatiiv mood on kõneviis, mis keskendub tegutsemisele ning on sageli otsene ja eristuv lause tüüp. Eesti keeles peamiselt kasutatakse imperatiivi teises isikus (ainsus ja mitmus), kuid vormid võivad erineda sõltuvalt verbigrupist ja kõneviisist.

Formid ja näited: Imperatiiv esineb peamiselt teises isikus, kuid on olemas ka erinevad vormid kahe arvu jaoks. Näited: Mine! (mineku Imperatiiv üksikule) Tulge siia! (imperatiiv mitmusele/viisakus) Räägi! (rääkima, räägi) Ära tee seda! (negatiivne imperatiiv sõna «ära» abil). Tegusõnad võivad oma eranditega moodustada mõnevõrra erinevaid käskiv‑vorme, eriti ebasoranimes ja ebapraktilistes vormides. Negatiivset imperatiivi iseloomustab tavaliselt eesliide «ära» või vääringud «ärge...», näiteks «Ära hiline!» või «Ärge hilinege!».

Kasutus ja pehmendused: Imperatiiv on väga levinud selles, mida antakse ette või kirjeldatakse juhisena, näiteks märgistustes, ametlikes korraldustes ja igapäevastes palvetes. Kui soovitakse pehmendada või teha vormi viisakam, lisatakse sageli sõna «palun» enne või pärast imperatiivi (nt «Palun tule siia»). Samuti võib kasutada konjunktiivse või konditsionaalse kõneviisi äärmist kaasamist, et vältida jäika kehtestamisvajadust.

Keelelised ja kultuurilised nüansid: Imperatiiv on Estonian puhul selgelt tunnetatav otsesuse ja selgete korralduste allikas. Erinev registri ja stiili kasutamine, samuti dialektid ja kontekst võivad mõjutada, kui formaalne või mitteametlik see vorm on. Imperatiiviga lauseid käsitletakse sageli kui kõnes või tekstis suunavaid käske ja juhiseid.