hingamishäired

Hingamishäired on üldnimetus haiguste ja seisundite kogu jaoks, mis mõjutavad hingamisteid ja kopsude võimet viia hapnikku vereringesse või eemaldada süsinikdioksiidi kehast. Need kas võivad olla ägedad, kiiret sekkimist vajavad seisundid, või kroonilised, pikaajalised haigused, mis nõuavad pidevat ravi ja jälgimist.

Hingamishäired hõlmavad mitmesuguseid haigusi, mille põhjused võivad olla põletikulised, obstruktiivsed, infektsioonilised või struktuurilised. Levinumad näited on astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), bronhiit ja kopsupõletik ning vähem levinud kuid olulised haigused, nagu kopsuvähk ja uneapnoe. Mõned haigused on rohkem seotud õhuteede ahenemisega, teised kopsu koe kahjustusega või hingamisteede kontrolli närvide/lihaste puudulikkusega.

Sümptomid võivad varieeruda, kuid tavaliselt kaasnevad õhupuudus, vilistav hingamine, köha, rindkere surin või valu, väsimus ja öine unekvaliteedi langus. Täpne sümptomaatika oleneb haigusest ja selle raskusastmest.

Diagnoosimine hõlmab arstlikku läbivaatust, anamneesi kogumist ning spetsiifilisi uuringuid nagu spiromeetria, peak flow mõõtmine, rindkere röntgen või CT, vereanalüüsid ja vajadusel väline uuringute komplekt. Ravi on haigusest sõltuv: astma korral kasutatakse inhalaatori ravimeid (põletikuvastased ja bronhodilataatorid) ning vajadusel allergeenide vältimist; KOK puhul bronhodilataatoreid, põletikuvastaseid ravimeid ja hapnikuteraapiat; bakteriaalse infektsiooni korral antibiootikume; uneapnoe korral sealset positiivset uneaparaati (CPAP). Mõnel juhul võib vajalik olla elustiili muutmine, vaktsineerimine ja regulaarne jälgimine tervishoiuasutuses.

Ennetus koosneb suitsetamise vältimisest, tervisliku eluviisi hoidmisest, vaktsineerimisest ning varajasest diagnoosimisest ja raviga järjepidevalt tegelemisest, et vähendada ägedate ärrituste ja tüsistuste riske ning parandada elukvaliteeti.