herniatsioonid

Hernatsioonid on kudede või elundite väljakukkumine või protrusioon läbi keha seina või loodusliku ava. Need tekivad tavaliselt nõrgestunud piirkondade kaudu ja võivad esineda erinevates keha osades, kuid kõige sagedasemad on kõhuõõne herniatsioonid. Üldiselt hinnatakse herniatsioone kui struktuurilist defekti, mis võimaldab tavapärasel kohal olevale koele läheneda.

Kõhu piirkonna herniatsioonid hõlmavad kubemealust (inguinaalne) ja naba piirkonna (umbilical) herniatsioone ning incisiivset või ventraalset herniatsiooni pärast operatsiooni. Riskifaktoriteks on vanus, rasvumus, rasedus, krooniline köha, suitsetamine ja hilisemad operatsioonid kõhu piirkonnas. Tavapärased sümptomid on kuukujuline muhk, suurenev või kurnav valu pingutamisel ning raskematel juhtudel võivad herniatsioonid põhjustada obstruktsiooni või verevarustuse katkemist.

Hiataalne herniatsioon tekib siis, kui osa maost tõuseb diafragma diafragmaavast (hiatusest) toru kaudu tagasi rinnakuõõnde. See on sageli seotud kõrvetiste ja refluksiga ning võib vajada dieeditööd, ravimeid või kirurgiat, kui sümptomid on püsivad.

Diafragmaalsed herniatsioonid võivad olla kaasasündinud või omandatud ning vajada jälgimist või kirurgilist korrigeerimist, eriti kui hingamis- või seedimisraskused esinevad.

Seljaaju või aju herniatsioonid on haruldasemad, kuid võivad ilmneda koljusisese rõhu suurenemisel ja vajavad erakorralist sekkumist. Ajuherniatsioon on eluohtlik ning nõuab kiiret ravi.

Diagnostika põhineb kliinilisel läbivaatusel ning pildistamisel (ultraheli, CT, MRI) vastavalt asukohale. Ravi sõltub herniatsiooni tüübist ja sümptomitest ning võib hõlmata jälgimist, konservatiivset ravi või kirurgilist korrektiooni ning erakorralist sekkumist juhul, kui esinevad komplikatsioonid. Ennetus nõuab tavaliselt riskifaktorite vähendamist, nagu kehakaalu kontroll, Suitsetamisest loobumine ja õige kehakaalu tõstmise tehnikad.