halogeenühenditega

Halogeenühendid on keemilised ühendid, mis sisaldavad vähemalt ühte halogeeni aatomit. Halogeenid on rühma 17 elemendid, kuhu kuuluvad fluor (F), kloor (Cl), broom (Br), jood (I) ja astatiin (At). Need ühendid moodustuvad, kui halogeen seondub kovalentselt teiste elementidega, enamasti süsiniku, kuid ka muude mittemetallide või metallidega.

Orgaanilised halogeenühendid, milles halogeen on seotud süsinikuga, on laialt levinud ja neil on mitmesuguseid rakendusi. Näiteks kasutatakse neid lahustitena, pestitsiidide koostisosana, külmutusagensidena ja ravimite valmistamisel. Mõned tuntumad orgaanilised halogeenühendid on kloroform (CHCl3), süsiniktetrakloriid (CCl4) ja freoonid.

Anorgaanilised halogeenühendid tekivad, kui halogeen seondub teiste elementidega, mitte süsinikuga. Need võivad olla ioonilised või kovalentsed. Näiteks keedusool ehk naatriumkloriid (NaCl) on anorgaaniline halogeenühend. Paljud metallhalogeniidid, nagu hõbehalogeniidid (AgCl, AgBr, AgI), on olulised fotograafias ja muudes tehnoloogilistes rakendustes.

Halogeenühendite füüsikalised ja keemilised omadused varieeruvad suuresti sõltuvalt halogeeni tüübist, selle asukohast molekulis ja molekuli üldisest struktuurist. Üldiselt on need vastupidavad redutseerivatele ainetele ja oksüdeerijatele. Mõned halogeenühendid on keskkonnale kahjulikud, näiteks osoonikihti kahandavad kloofluorosüsinikud, mille kasutamine on tänapäeval paljudes riikides piiratud.