halogeenühendite

Halogeenühendid on keemilised ühendid, mis sisaldavad vähemalt ühte halogeeni aatomit. Halogeenid on keemiliste elementide rühma kuuluvad fluor (F), kloor (Cl), broom (Br), jood (I) ja astaat (At). Need elemendid on tuntud oma suure elektronegatiivsuse poolest, mis tähendab, et nad tõmbavad elektronpaare tugevalt enda poole.

Halogeenühendid võivad olla orgaanilised või anorgaanilised. Orgaanilised halogeenühendid, mida nimetatakse ka organohalogeniidideks, sisaldavad halogeeni aatomit, mis on seotud süsinikuaatomiga. Need ühendid on laialt levinud ja neil on palju erinevaid rakendusi, sealhulgas lahustitena, pestitsiididena ja ravimite valmistamisel. Mõned organohalogeniidid, nagu klorofluorosüsinikud (CFC-d), on olnud keskkonnaprobleemide tõttu keelustatud või piiratud.

Anorgaanilised halogeenühendid ei sisalda süsinik-halogeen sidemeid. Näiteks on soolalahus ehk naatriumkloriid (NaCl) anorgaaniline halogeenühend. Paljud metallhalogeniidid on anorgaanilised ühendid.

Halogeenühendite omadused sõltuvad suuresti sellest, millise halogeeni ja millise muu elemendiga see on seotud, samuti ühendi üldisest molekulaarsest struktuurist. Nad võivad olla gaasid, vedelikud või tahked ained erinevatel temperatuuridel ja rõhkudel. Nende reaktiivsus varieerub samuti, mõned on väga stabiilsed ja teised kergesti reageerivad.