hõõrdumiskoefitsiendi

Hõõrdumiskoefitsient on dimensioonita suurus, mis kvantifitseerib hõõrdumise tugevust kahe pinna vahel, mis puutuvad kokku. Seda tähistatakse tavaliselt kreeka tähega mü (μ). Hõõrdumiskoefitsient sõltub materjalide tüübist, pindade seisukorrast ja muudest teguritest, kuid ei sõltu pindade kokkupuutepinnast ega suhtelisest kiirusest, kuigi viimane võib teatud piirides seda mõjutada.

Eristatakse kahte peamist tüüpi hõõrdumiskoefitsienti: staatiline hõõrdumiskoefitsient (μs) ja kineetiline hõõrdumiskoefitsient (μk). Staatiline hõõrdumiskoefitsient kirjeldab hõõrdumist, mis peab ületama, et panna kaks veel paigal seisvat objekti liikuma. Kineetiline hõõrdumiskoefitsient kirjeldab hõõrdumist, mis toimib juba liikuvate objektide vahel. Tavaliselt on staatiline hõõrdumiskoefitsient suurem kui kineetiline hõõrdumiskoefitsient, mis tähendab, et liikumise alustamiseks on vaja rohkem jõudu kui liikumise säilitamiseks.

Hõõrdumiskoefitsienti kasutatakse laialdaselt füüsikas, inseneriteaduses ja paljudes teistes valdkondades, näiteks auto pidurisüsteemide, rehvide haarduvuse ja mehaaniliste seadmete projekteerimisel. Selle väärtus on alati positiivne ja varieerub sõltuvalt materjalide kombinatsioonist, ulatudes sageli alla 0,1 (nt jäätunud pind) kuni üle 1 (nt kummi kummi vastu).