Hõõrdumiskoefitsient

Hõõrdumiskoefitsient on dimensioonita suurus, mis kirjeldab kahe kokkupuutuva pinna vahel tekkiva hõõrdumise intensiivsust. Seda tähistatakse tavaliselt kreeka tähega mu (μ). Hõõrdumiskoefitsient sõltub materjalide tüübist, pinna karedusest ja rõhust nende vahel, kuid mitte pindalast. Madalam hõõrdumiskoefitsient tähendab, et pindade vahel on vähem takistust liikumisele. Kõrgem koefitsient viitab suuremale hõõrdejõule.

Eristatakse kahte peamist tüüpi hõõrdumiskoefitsienti: staatiline hõõrdumiskoefitsient (μs) ja kineetiline hõõrdumiskoefitsient (μk). Staatiline hõõrdumiskoefitsient kirjeldab hõõrdumist, mis tuleb ületada, et panna kaks seisvat objekti liikuma. Kineetiline hõõrdumiskoefitsient kirjeldab hõõrdumist, mis takistab liikuvaid objekte liikumast. Tavaliselt on staatiline hõõrdumiskoefitsient veidi suurem kui kineetiline hõõrdumiskoefitsient, mis tähendab, et alustada objekti liigutamist on raskem kui seda liikumises hoida.

Hõõrdumiskoefitsienti kasutatakse laialdaselt inseneriteaduses ja füüsikas, et arvutada hõõrdejõudu. Hõõrdejõud (Ff) arvutatakse valemiga Ff = μ * Fn, kus Fn on normaaljõud, mis on risti kokkupuutuvate pindadega. See on oluline erinevate rakenduste analüüsimisel, alates rehvide ja tee vahelisest hõõrdumisest kuni masinaosade liikumise juhtimiseni.