Hõõrdejõud

Hõõrdejõud on jõud, mis tekib kahe keha või keha ja pinna vahel, kui nad puudutavad või liiguvad üksteise suhtes. See jõud on suunatud pinda mööda ja töötab vastu suhtelise liikumise või selle ettekujutatava kiirenduse suunda.

Kui puudutuvad pinnad ei liigu, on tegu staatilise hõõrdejõuga. Selle maksimaalne väärtus on f_s ≤ μ_s N, kus N on normaaljõud ja μ_s on staatilise hõõrdejõu koefitsient. Kui pindade vahel on liikumine, muutub jõud kineetiliseks (dünaamiliseks) hõõrdejõuks: f_k = μ_k N, kus μ_k on kineetilise hõõrdejõu koefitsient.

Koefitsiendid μ_s ja μ_k sõltuvad materjalide paarist, pinna karedusest, määrdeainete olemasolust, temperatuurist ja pindade puhtusest. Üldiselt ei mõjuta hõõrdejõud oluliselt kontaktpinna suurus, mis kehtib klassikalise kuiva hõõrdumise korral. Amontoni seadused kirjeldavad hõõrdejõudu: staatiline jõud on maksimaalne ning kineetiline jõud on ligikaudu konstantne μ_k N; lisanduvad tingimused määrdeainete ja temperatuuri suhtes.

Hõõrdejõudu kasutatakse ja kontrollitakse paljudes mehhaanilistes süsteemides, nagu pidurid, rehvide haardumine teel ning erinevad sidurid. Samas on hõõrdumine peamine kulumise ja soojuse tekitaja, mis võib vähendada seadmete tööiga ja suurendada energiakadusid.