Hõõrdumiskoefitsienti

Hõõrdumiskoefitsient on dimensioonita suurus, mis kirjeldab kahe kontakti pinna vahelise hõõrdumise tugevust. Seda tähistatakse tavaliselt kreeka tähega mü (μ). Hõõrdumiskoefitsient on oluline tegur paljudes füüsikalistes ja inseneriteaduslikes rakendustes, sealhulgas mehaanilistes süsteemides, sõidukites ja ehituses.

Hõõrdumiskoefitsient jaguneb kaheks peamiseks tüübiks: staatiline hõõrdumiskoefitsient (μs) ja kineetiline ehk dünaamiline hõõrdumiskoefitsient (μk). Staatiline hõõrdumiskoefitsient kirjeldab hõõrdumist, mis peab ületama, et panna kaks paigalolevat objekti liikuma. Kineetiline hõõrdumiskoefitsient kirjeldab hõõrdumist, mis mõjub kahe liikuva objekti vahel. Tavaliselt on staatiline hõõrdumiskoefitsient suurem kui kineetiline.

Hõõrdumiskoefitsient sõltub mitmest tegurist, sealhulgas materjalide tüübist, pindade karedusest, pinnal olevatest lisanditest (nt tolm või niiskus) ja kontakti rõhust. Erinevate materjalide kombinatsioonidel on erinevad hõõrdumiskoefitsiendid. Näiteks kummi ja asfaldi vaheline hõõrdumiskoefitsient on erinev kui metalli ja puidu vaheline.

Hõõrdumiskoefitsienti saab mõõta eksperimentaalselt, näiteks tõmmates tuntud massiga objekti mööda teist pinda ja mõõtes vajalikku jõudu liikumise alustamiseks või säilitamiseks. Hõõrdumiskoefitsiendi arvutamiseks jagatakse hõõrdejõud normaaltugevusega.