intensiivsust

Intensiivsust ehk intensiivsus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab omaduse jaotust süsteemis nii, et see ei sõltu süsteemi suurusest või kogusest. Teisisõnu jääb intensiivsus samaks, kui süsteemist võetakse osa või kui kogu süsteem jagatakse väiksemateks osadeks. See on vastand ekstensiivsetele suurustele, nagu mass, maht või kogus, mis suurenevad või vähenevad süsteemi suuruse muutumisel.

Intensiivsust võib pidada olekuomaduseks, mis kirjeldab, kuidas omadus on süsteemi sees jaotunud, mitte kogu kogust. Näited intensiivsetest suurustest on temperatuur (Kelvinites), rõhk (Pa) ja tihedus (kg/m^3). Need omadused iseloomustavad aine olekut ning ei sõltu sellest, kui palju ainet süsteemis on.

In optics ja fotonikas on olulised ka radiantsuslikud ja valguslised intensiivsused: radiantsuslik intensiivsus kirjeldab kiirgusenergia kogust ruudnurka kohta (energia per ruutnurk ajas). Valgusintensiivsus (luminous intensity) ja selle rahvusvaheline ühik kandela (cd) on keskse tähtsusega valgustuse kirjeldamisel. Lisaks kasutatakse valgustiheduse mõistet illuminance’i (luks, lx), mis on valgustuse jaotuse mõõt.

Kasutus ja tähendus: intensiivsust kasutatakse laialdaselt füüsikas, termodünaamikas ja inseneriteadustes, et kirjeldada ja võrrelda omadusi sõltumatult süsteemi suurusest, ning see aitab mõista olekute ja protsesside käitumist erinevates tingimustes. Seosed ekstensiivsusega võimaldavad eristada, millised omadused sõltuvad kogusest ja millised mitte.