graafikakaardid

Graafikakaart ehk GPU on arvuti eraldiseisev protsessor, mille põhiline ülesanne on pildi ja video kiire ning sujuv renderdamine ning graafikaga seotud arvutuste täitmine. Kaart ühendub emaplaadiga PCIe-liidese kaudu ning sisaldab oma VRAM-i ja jahutust. Eraldiseisev kaart pakub tavaliselt suuremat jõudlust ja suuremat vaba mälu võrreldes integreeritud graafikaga, mis jagab süsteemimälu.

Turu suurimad tegijad on Nvidia ja AMD; Intel on hiljem lisandunud Arc-kaartidega. Kaardid on mõeldud erinevatele kasutusvaldkondadele: tarbijamängijad, professionaalne töölaudagraafika ning andmetöötlus/tehisintellekti rakendused. Mudelite hinnatase ja jõudlus varieerub märkimisväärselt, ning kaardid kasutavad erinevaid mälutüüpe nagu GDDR6, GDDR6X või HBM2e.

Arhitektuuriliselt koosneb kaasaegne graafikakaart suurest arvust töötlusüksustest ja mälust. Realiseeritakse kuvamis- ning arvutusülesandeid shaderide abil, kuid lisaks on real-time ray tracingu kiirendamiseks eraldatud üksused. Nvidia kasutab RT- ja Tensor-core tehnoloogiat, AMD RDNA2/3-l on Ray Accelerators; erinevad arhitektuurid mõjutavad jõudlust, energiatarbimist ja funktsionaalsust.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad mängude renderdamist, professionaalset visuaalset töötlust (3D-modelleerimine, renderdamine, CAD), video dekodeerimist ja kodeerimist ning masinõppe ning andmetöötluse kiirendust. Kaardid toetavad eri API-sid ja platvorme: DirectX, OpenGL, Vulkan, ning compute-platvorme nagu CUDA (Nvidia) ja ROCm (AMD).

Kaardi valikul tuleb arvestada jõudlust, VRAM-i mahtu ja kiirust, TDP-d, füüsilist suurust ja jahutust, ühilduvust toiteallikaga ning hind. Lisaks on oluline draiveritugi ja tarkvara ökosüsteem (võimalus kasutada kiirendusi nagu ray tracing või tehisintellekti töö).