genotüpiseerimine

Genotüpiseerimine on protsess, mille käigus määratakse organismi või isiku geneetiline koostis, tuntud ka kui genotüüp. Genotüüp koosneb kõigist organismi geenidest, sealhulgas erinevatest alleelidest ehk geenivariantidest, mis on päritud vanematelt. See erineb fenotüübist, mis kirjeldab organismi füüsilisi ja vaadeldavaid omadusi, mis on genotüübi ja keskkonnategurite koosmõju tulemus.

Genotüpiseerimise meetodid varieeruvad sõltuvalt uuritavast geneetilisest materjalist ja soovitud detailitasemest. Lihtsaimad meetodid võivad keskenduda üksikute geenide või spetsiifiliste SNP-de (Single Nucleotide Polymorphisms) ehk üksteieenast erinevate nukleotiidide tuvastamisele DNA järjestuses. Keerukamad meetodid, nagu kogu genoomi sekveneerimine, määravad kindlaks kogu organismi DNA järjestuse.

Genotüpiseerimist kasutatakse mitmesugustes valdkondades. Meditsiinis aitab see tuvastada geneetilisi haigusi, hinnata ravimite vastuvõtlikkust ja prognoosida haiguste tekkeriski. Tõuaretuses kasutatakse seda loomade ja taimede soovitud omaduste kindlaksmääramiseks ja aretamiseks. Forensikas võib genotüüp aidata tuvastada kuriteopaigal leitud isikuid. Taimeteaduses aitab genotüpiseerimine mõista taime geneetilist mitmekesisust ja arendada paremaid kultuure. Uuringutes kasutatakse genotüpiseerimist laialdaselt erinevate organismide geneetilise aluse mõistmiseks ja evolutsiooniliste seoste uurimiseks.