fossiilsed

Fossiilsed on minevikus elanud organisimide jäägid või nende tekitatud jäljed, mis on säilinud kivimites või muudes püsivates materjalides. Fossiilid annavad teadmisi elu varasest arengust ja keskkonnatingimustest ning neid jagatakse peamiselt kaheks põhitüübiks: kehaosade fossiilid, mis on organismi kehaosade (nt luid, kestad) jäänused; ning jäljefossiilid (trace fossils), mis peegeldavad organismide tegevust või nende elukeskkonda (jäljed, pesad, urud).

Fossiilide moodustumine algab tavaliselt siis, kui organism maetakse settega ning madal hapnikusisaldus ja kiired kihtide kuhjumised vähendavad lagunemist. See võimaldab jäänustel püsida ning mõnikord läbi minna mineraliseerumise või karboniseerumise teekonnale. Mõned fossiilid säilivad äärmiselt hästi just teatud tingimustes, näiteks veekeed rikastatud setetes või ambrus.

Fossiilid esinevad peamiselt settekivimites, kus nad moodustavad ajaloolisi sidemeid ja võimaldavad stratigraafilist korrelatsiooni. Vanuse määramiseks kasutatakse relatiivset stratigraafiat ning radiomeetrilisi meetodeid (nt U-Pb, K-Ar, C-14), sõltuvalt kivimi vanusest. Mikrofossiilid, nagu foraminiferid ja diatomiidid, on olulised biostratigraafias ja paleokliima hindamisel.

Fossiilide tähtsus seisneb eluslooduse evolutsiooni mõistmises, mineviku keskkondade ja kliima uurimises ning biogeograafia kirjeldamises. Siiski on nende säilitus ja tõendusmaterjal ebaühtlane ning sõltub paljudest geoloogilistest tingimustest, mis tekitab ajaloos lünki.