jäänused

Jäänused on esemed või ained, mis jäävad millelegi järel või tekivad pärast protsessi, sündmuse või elusolendi lõppu. Mõiste katab nii arheoloogilisi ja kultuuriloolisi jääke kui ka keemilisi ja keskkonna jääke, ning selle tähendus sõltub kontekstist.

Arheoloogias ja paleontoloogias viitavad jäänused säilinud osadele või objektidele, nagu luud, hambad, tööriistad või taimejäänused. Nende paiknemine ja koostis annavad teavet mineviku elanikkonna elustiili, toitumise ning keskkonna kohta ning neid uuritakse kontekstist ja datatsioonimeetoditest lähtuvalt.

Keemilises ja toidutootmises tekivad jäägid ja jääkained, mis võivad jääda toodetesse või keskkonda pärast töötlemist. Näiteks pestitsiidide jäägid, veterinaarravimite jäägid ning erinevad tööstuslikud jääkained on pikaajalise kokkupuute ja tarbimise kaudu keskkonda ning inimeste tervist ohustavad. Reguleerivad asutused seavad piirnorme ning korraldavad seiret, et vähendada jääkainete esinemist.

Keskkonnas võivad jäägid püsida mullas, vees ja õhus ning kanduda läbi ökosüsteemide. Selliste jääkainete jälgimine ja kontroll on olulised keskkonnapoliitika ja riskihindamise jaoks.

Analüüsimeetodid hõlmavad kolme peamist suunda: näidisvõtmine, keemiline analüüs ning andmete tõlgendamine. Üksikasjalikumad meetodid hõlmavad gaasi kromatograafiat ja mass-spektromeetriat (GC-MS, LC-MS), millega tuvastatakse ja mõõdetakse erinevaid jääkained toidus ja keskkonnas.