finantsstabiilsusega
Finantsstabiilsusega viidatakse majandussüsteemi võimele toime tulla finantsšokkidega ning tagada sujuv makseviisid, krediidi ja kapitali jaotumine ning usaldus finantsides. Pikaajaliselt püütakse vähendada finantskriiside tõenäosust ja mõju reaalsele majandusele. Finantsstabiilsus hõlmab nii pankade kui ka mitte-panganduslike finantsasutuste ja finantsturukonstruktsioonide vastupidavust.
Finantsstabiilsus sõltub peamiselt pankade vastupidavusest, mitte-pankade finantsasutuste terviklikkusest, finantsturu infrastruktuuri toimivusest ja tõhusa maksesüsteemi olemasolust. See
Olulised näitajad hõlmavad krediidikasvu temposid, varade hindade volatiilsust, laenamise ja võlakirjade näitlusi, likviidsusriski ja omakapitali adekvaatsust.
Riskide allikad on näiteks rahastuse äkiline peatamine, pankade probleemid, riikliku võlgniku stress, kinnisvaraturu buumid ja riski
Makroprudentsed meetmed, riiklik ja Euroopa tasandi regulatsioon ning kriisihaldus moodustavad põhialuse. Keskpangad ja järelevalveasutused teevad koostööd
Stabiilsus puudutab lisaks pankadele ka mitte-pankade finantsasutusi, kindlustus- ja pensionifonde ning finantsturgude infrastruktuuri. Sõltuvus finantseerimisallikatest ja
Riigi kontekstis on finantsstabiilsus tihedalt seotud Eesti Panga makroprudentsetegevusega ja Euroopa Liidu järelevalveregulatsioonidega. Keskpankade ja järelevalveasutuste