eraalgatuslikkuse

Eraalgatuslikkuse mõiste kirjeldab algatusvõime ja proaktiivsuse varieerumist erinevates kontekstides või inimeste vahel. See on neologism, mida kasutatakse peamiselt organisatsioonipsühholoogia ja sotsiaalpsühholoogia valdkondades, kui püütakse mõista, kuidas inimesed või kultuurid lähenevad algatusvõimele erinevalt.

Etymoloogia: Term koosneb eesti keeles sõnadest era- (viidates erinevusele või mitmekesisusele) ja algatuslikkusest (initsiatiiv ja proaktiivsus). Kirjanduses on see kasutusel kui kirjeldav mõiste, mitte standardterminoloogia.

Mõiste sisu: Eraalgatuslikkus hõlmab nii individuaalset kui kontekstuaalset varieerumist. See tähendab, et sama inimene võib ühes olukorras tegutseda algatuslikult, teises aga mitte; või et erinevates rühmades ja kultuurilistes kontekstides nähakse algatusvõimet erinevalt. See hõlmab omavahelisi erinevusi nii isiksuseomaduste kui olukorra normide tõttu.

Mõõtmine: Uuringud kasutavad tavaliselt enesehindamisskaalasid, käitumuslikke ülesandeid ning olukordadest sõltuvate otsuste analüüsi. Tulemused võivad näidata mustreid, kus eraalgatuslikkus on seotud autonoomia, riskitaluvuse ja sotsiaalsete normidega.

Kasutus ja kriitika: Kuna termin on suhteliselt uus ja piiratud ulatuses levinud, kasutatakse seda harva ning kirjanduses võrreldakse seda traditsioonilise algatuslikkuse või proaktiivsusega. Mõiste võib aidata paremini mõista kultuurilisi ja kontekstuaalseid erinevusi tööorganisatsioonides.

Seotud mõisted: algatuslikkus, proaktiivsus, initsiatiiv, ettevõtlikkus, kultuuridevaheline juhtimine.