sotsiaalpsühholoogia

Sotsiaalpsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib, kuidas inimeste mõtted, tunded ja käitumine kujuneb ning muutub sotsiaalses kontekstis, ning kuidas see on mõjutatud teiste inimeste, gruppide ja kultuuriliste normide poolt. Uuritakse nii seda, kuidas me end teistena näeme ja teised meid näevad, kui ka seda, kuidas sotsiaalne keskkond suunab otsuseid, hoiakuid ja käitumist.

Olulised mõisted ja teooriad hõlmavad sotsiaalset kognitsiooni (kuidas me tajume ning hindame teisi ja olukordi), hoiakute kujunemist ja muutumist, stereotüüpe ning atribuutiooniteooriat (kuidas me põhjustest juhindume oma käitumise taga). Teaduslikult on tähtis ka kognitiivne dissonants ning mehhanismid, millega inimesed püüavad püsivust hoida oma uskumustes ja käitumises. Sotsiaalpsühholoogia uurib ka rühmade toimimist ning rühmadünaamikat nagu normid, rollid, koormus ja otsuste grupipõhine vastuvõtmine.

Sotsiaalne mõjutus hõlmab konformismi, kuuluvuse ja autoriteedile allumist; klassikalised eksperimentaalsed tööd, millel on olnud suur mõju, hõlmavad Aschi konformisust ja Milgrami autoriteedi järgimist. Sotsiaalse identiteedi teooria keskendub gruppidevahelisele suhtlusele, diskrimineerimise ja koostöö mehhanismidele.

Uurimismeetodid hõlmavad laboratoorseid ja väliskoormusega uuringuid, vaatlust, küsitlusi ning epidemioloogilisi ja vahel kultuurivahemikus toimuvaid võrdlusi. Eetilised kaalutlused, sealhulgas osalejate heaolu ja andmete konfidentsiaalsus, on sotsiaalpsühholoogia töös keskset tähendust. Rakendusalad hõlmavad tervishoidu, haridust, töökeskkonda, turundust ja kogukonnakingituste parandamist.