eneseteadvustamine
Eneseteadvustamine on mõiste psühholoogias ja filosoofias, mis kirjeldab inimese võimet teadvustada ja reflekteerida oma sisemisi seisundeid (mõtted, tunded, motivatsioon), samuti käitumist ja olemust seoses ümbritseva maailmaga. See hõlmab nii privaatset kui ka avalikku teadlikkust: privaatne eneseteadvustamine keskendub sisemistele seisunditele, aval eneseteadvustamine puudutab teadlikkust sellest, kuidas teised inimest ja nende hinnangut meid näevad.
Areng ja mehhanismid: eneseteadvustamine ilmneb varases lapsepõlves ja selle märgid hõlmavad näiteks peegli märkamist ning sisemiste
Teooriad ja mõõtmine: psühholoogias on mitmeid lähenemisviise eneseteadvustamise mõistmiseks. Näiteks Duvali ja Wicklundi (1972) esitatud eneseteadvuse
Rakendused: eneseteadvustamine on oluline kliinilises psühholoogias, hariduses ja vaimse tervise valdkonnas. Seda arendatakse tihti mindfulnessi praktikumide,