endokriinsüsteem

Endokriinsüsteem on keha reguleerimissüsteem, mis vahendab pikaajalist homeostasi hormoonide kaudu. Hormoonid eralduvad endokriinsetest näärmetest, liiguvad vereringesse ja mõjutavad sihtrakke, et kontrollida metabolismi, kasvu, arengut ja paljunemist. Süsteem teeb tihedat koostööd närvisüsteemiga ning kasutab negatiivset tagasisidet, mis hoiab kehas tasakaalu muutuste korral.

Hüpotalamus ja hüpofüüs on keskse tähtsusega näärmed. Hüpotalamus toodab vabastavaid ja pärssivaid hormoone, mis reguleerivad hüpofüüsi. Eesnääre eritavad kasvuhormooni, türeotropiinhormooni, adrenokortikotroopset hormooni ning folliikuleid ja luteiniseerivat hormooni; tagaosa vabastab vasopressiini ja oksütotsiini.

Kilpnääre toodab peamiselt türoksiini (T4) ja trijodotiini (T3), mis suurendavad ainevahetust ning mõjutavad kasvu ja arengut. Parathüroidnääred kontrollivad vere kaltsiumi taset parathormooni kaudu. Kõhunääre eritab insuliini ja glükagooni, mis hoiavad vere glükoosisisaldust tasakaalus.

Neerupealised koosnevad koorest ja medullast. Kooreos toodetakse kortikosteroide (nt kortisool) ja mineralokortikoide (nt aldosteroon), mis mõjutavad ainevahetust ja vedeliku‑ ning elektrolüütide tasakaalu; medullas valitsevad adrenaliin ja noradrenaliin stressireaktsioonide jaoks. Sugurakkude all toodetakse östrogeene ja progesterooni naistel ning testosterooni meestel. Pineaalnääre eritab melatoniini, mis reguleerib unetsüklit; thymus mängib rolli immuunarengus ja infektsioonivastuses.

Endokriinsüsteemi regulatsioon on keeruline ning sõltub nii näärmete koostööst kui ka kehakontaktidest. Häired võivad põhjustada diabeeti, kilpnäärmehaigusi, neerupealiste ja reproduktiivsüsteemi probleeme. Diagnostika põhineb verehormoonide taseme mõõtmisel ja täiendavatel uuringutel; ravi hõlmab sageli hormoonasendusravi, ravimeid, kirurgiat ning elustiilimuutusi.