endokriinsetest

Endokriinsüsteem ehk endokriinsed näärmed on keha reguleeriv süsteem, mis toodab ja vabastab hormoone verevoolu kaudu. Hormoonid on peened signaalained, mis mõjusid koheselt või pikaajaliselt sihtrakkudesse, kus neil on spetsiifilised retseptorid. Endokriinsed näärmed eristuvad exokriinsest näärmest selle poolest, et nad ei erita sekretsioone kanalite kaudu, vaid lähenevad verega ning vahendavad organismi ühtõlmselt mitmesuguseid funktsioone.

Peamised näärmed ja organid hõlmavad ajuripatsit (hypofüüs), hüpotaalamust, kilpnääret, neerupealisi, kõhunääret (pankreas), munasarju ja munandeid ning käbinääret ja tüümust. Iga näärme toodetud hormoonid mõjutavad erinevaid kehas toiminguid, alates metabolismist ja kasvust kuni paljunemise ja immuunsüsteemini välja. Näiteks pankreas reguleerib vere glükoosisisaldust insuliini ja glükagooni kaudu; kilpnääre toodab türoksiini ja trijodüroniini, mis kiirendavad või aeglustavad ainevahetust; neerupealised produtseerivad kortisooli ja adrenaliini stressi ja ainevahetuse reguleerimiseks; sugu näärmed eraldavad östrogeeni, progesterooni ja testosterooni.

Regulatsioon toimub peamiselt negatiivse tagasiside kaudu: hormoonide tase tõustes vähendavad nad vajalike sõlmede aktiivsust. Endokriinsüsteem on tihedas koostöös närvisüsteemiga, võimaldades nii kiireid kui ka pikaajalisi kohanemisi ja homeostaasi säilitamist. Haigused, nagu diabeet, hüpotüreoidism, hüpertereoneem ja Addisoni või Cushingi haigus, tulenevad tavaliselt näärmete funktsiooni häiretest või hormoonide liigist/defitsiidist.