Hormoonid

Hormoonid on endokriinsüsteemi poolt toodetud keemilised signaalmolekulid, mis vabanevad vere kaudu kaugel asuvatele sihtorganitele. Nende peamine roll on homeostaasi hoidmisel ning keha metabolismi, kasvu, arengute ja paljunemise regulatsioonil. Hormoonide toime on spetsiifiline: iga hormoon seostub sobiva retseptoriga ning käivitab vastava vastuse rakus.

Need jagunevad peptiid- ja valkhormoonideks (nt insuliin ja kasvuhormoon), kateholamiinideks (adrenaliin ja noradrenaliin) ning lipofiilsete steroid- ja kilpnäärmehormoonideks (kortisool, östrogeen, T3/T4). Peptiid- ja kateholamiinid toimivad tavaliselt rakuseina pinnal olevate retseptoritega ja kasutavad sekundaarseid sõnumitoojaid; steroid- ja kilpnäärmehormoonid läbivad rakumembraani ning seostuvad sisemiste retseptoritega, mis mõjutavad geeni transkriptsiooni.

Hüpotalamus ja hüpofüüs moodustavad keskse regulatsioonisüsteemi. Hüpotalamus toodab hormoone, mis stimuleerivad või pidurdavad hüpofüüsi sekretsiooni. Negatiivne tagasiside hoiab tasakaalu ning säilitab vere hormoonide tasemed stabiilsena.

Enamik hormoone ringleb veres seotud transportvalkudega või vabalt; poolväärtusaeg varieerub. Peptiid- ja kateholamiinhormoonid toimivad tavaliselt rakuseina retseptorite kaudu ja lülituvad sisse sekundaarsetele sõnumitoojatele (nt cAMP). Lipofiilsed steroid- ja kilpnäärmehormoonid kinnituvad sisemistele retseptoritele, mis asuvad tsütoplasmas või tuumas ja muudavad geeni ekspressiooni.

Olulised näited hõlmavad insuliini ja glükoosi taset, adrenaliini stressireaktsioonil, kortisooli pikaajalist mõju ning türoksiini metabolismi. Sugu-hormoonid, näiteks östrogeen ja testosteroon, reguleerivad arengu ja viljakuse protsesse.

Endokriinsed haigused tulenevad hormonaalse tasakaalu häiretest, nt diabeet, hüpotüreoidism ja Cushing'i sündroom. Ravivõimalused hõlmavad hormoonasendusravi, agonistide või antagonistide kasutamist ning elustiili muutmist.