endokriinsete

Endokriinsüsteem ehk endokriinsed näärmed on keha mehhanism, mis toodab ja vabastab hormoone otse vereringesse. Hormoonid on keemilised signaalained, mis koordineerivad ainevahetust, kasvu ja arengu, reproduktsiooni ning stressivastust. Tänu hormonaalsele regulatsioonile säilib sisekeskkonna tasakaal ning keha suudab reageerida lühiajalistele ja pikaajalistele muutustele.

Endokriinsüsteemi peamised koostisosad on hüpotalamus ja hüpofüüs, kilpnääre, kõhunääre, neerupealised ja gonadid (munasarjad ja munandid). Hüpotalamus toodab releasing-hormoone ja reguleerib hüpofüüsi; hüpofüüs eritab hormoone, mis stimuleerivad või pidurdavad teisi näärmeid. Neist näärmetest toodetud hormoonid mõjustavad vastavaid sihtorganeid ja toimivad peamiselt negatiivse tagasiside mehhanismide kaudu.

Olulised hormoonid hõlmavad insuliini (kõhunääre), türoksiini ja T4/T3 kilpnäärmest, kortisooli ja adrenaliini (neerupealised), kasvuhormooni (hüpofüüs), ning östrogeeni, progesterooni ja testosterooni (gonadid). Need reguleerivad metabolismi, energiataset, kasvu, arengut ja reproduktiivset funktsiooni.

Endokriinsüsteemi haigused tulenevad hormoonide liigist või puudulikkusest. Diabeet, kilpnäärme haigused ning Addisoni ja Cushingi sündroom on levinud näited. Diagnoosi ja ravi korral kasutatakse hormoonide taseme jälgimist ning vastavaid asendusravi või muid sekkumisi.

Ajaloost: mõiste hormoon tekkis 1902 Bayliss ja Starlingi töödest; endokriinsüsteem on endiselt oluline uurimisvaldkond.