kõhunääre

Kõhunääre (pankreas) on seedesüsteemi näär, mis täidab nii eksokriinse kui ka endokriinse funktsiooni. See asub ülaosas kõhus, retroperitoneaalselt, magu taga ning ulatub vasakult paremale, moodustades ühenduse kaksteistsõrmiksoolega. Nääre koosneb peamiselt eksokriinsest osast, mis toodab seedevedelikku, ja endokriinsest saarekeste süsteemist (islets of Langerhans), mis toodab hormonaalseid aineid.

Eksokriinne osa toodab pankrease ensüüme, mida kanalid viivad kaksteistsõrmiksoole. Pankrease vedelik sisaldab amülaasi, lipaasi ja proteaase (nagu tripsinogeen ja kimotripsinogeen), ning bikarbonaati, mis neutraliseerib maomahla. Sõltuvalt kanalite voost käib vedelik läbi peamise pankreasekanali (ductus pancreaticus major ehk Wirsungi kanal) ja kõiki vedelikke saab avada ühisrääkuse papilla majori. Lisakanal (ductus pancreaticus accessorius) avaneb minor papilla kaudu.

Endokriinne osa koosneb Langerhansi saarekestest, mis eraldavad hormoone vereringesse. Peamised hormoonid on insuliin ja glükagon, mis hoiavad glükoositasu tasakaalus; somatostatiin (dünaamiline reguleerimine) ning pankrease polüpeptiid (PP). Need hormoonid reguleerivad vere glükoosisisaldust ja seedeprotsesse.

Veresoonkond ja närvivõrk: pankrease verevarustust annavad peamiselt spleniaal- ja ülemise mesenteriaalse arteri ahelad; veenid võivad tühjenduda põrnaveeni ja ülemisse mesenteriaalse veeni, mis moodustavad portaalveeni süsteemi. Närvisüsteemi alluvad see autonoomsele närvisüsteemile, peamiselt vagusnärvile ja sympatheticale.

Kliinilised seosed hõlmavad ägedat ja kroonilist pankreatiiti, pankrease adenokartsinoomi, eksokriinse puudulikkuse (näiteks krooniline pankreatiitt või tsüstilise fibroosi korral) ning diabeedi tekkemehhanisme endocrinaalselt. Diagnoosimisel kasutavad arstens serum amülaasi/lipaas, vere glükoosisisaldust, verepildi kujululuvaid pilt- ja EUS- tehnikaid. Ravi hõlmab ensüümide asendusravi, haiguste juhtimist ja vajadusel kirurgiat.