elektronegatiivsega

Elektronegatiivsus on keemiline omadus, mis kirjeldab aatomi võimet tõmmata oma keemiliste sidemete elektronpaari poole. See on suhteline skaala, mis aitab ennustada keemiliste sidemete polaarsust. Aatomid, mis on elektronegatiivsemad, tõmbavad sidemeelektrone tugevamini endale, mis võib põhjustada osalise negatiivse laengu tekke selle aatomi juurde ja osalise positiivse laengu tekkimise sideme teise aatomi juurde.

Looduses on elektronegatiivsus kõige suurem fluoril ja kõige väiksem tseesiumil. Elektronegatiivsuse väärtused erinevate elementide jaoks on arvutatud ja neid esitatakse tavaliselt Paulingi skaalal. Paulingi skaalal on fluooril väärtus 4,0. Mida suurem on erinevus kahe aatomi elektronegatiivsuses, seda polaarsem on nende vaheline side. Kui elektronegatiivsuse erinevus on väga suur, võib tekkida iooniline side, kus üks aatom annetab elektroni teisele. Kui erinevus on väiksem, tekib kovalentne side, kus elektrone jagatakse.

Elektronegatiivsus on oluline mõiste molekulide struktuuri, reaktiivsuse ja füüsikaliste omaduste mõistmiseks. See aitab selgitada, miks mõned ühendid lahustuvad vees ja teised mitte, ning kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid. Näiteks hapniku kõrge elektronegatiivsus on põhjus, miks see on paljudes biomolekulides oluline ja miks vesi on polaarne molekul.