elektromagnetilisel

Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib seoseid elektrilaengute ja voolude ning magnetväljade vahel. See hõlmab nii staatilisi kui ka dünaamilisi nähtusi ning on kirjeldatav Maxwelli võrrandite kaudu, mis määravad, kuidas elektri- ja magnetväljad üksteist mõjutavad ning kuidas elektromagnetilised lained tekivad ja levivad.

Ajalugu: esimesi katseid elektri ja magnetismi seostamiseks tegi Hans Christian Ørsted, näidates, et elektrivool tekitab magnetvälja. Seejärel avastas Faraday elektromagnetilise induktsiooni, näidates, kuidas magnetväljade muutumine tekitab elektrivoolu. James Clerk Maxwell ühendas need nähtused teooriasse ning formuleeris võrrandid, mis kehtivad alates 1860‑ndatest ja moodustavad elektromagnetismi aluse.

Põhiprintsiibid: elektrivool tekitab magnetvälja; muutuv magnetväli indutseerib elektrivoolu ja pinge; Maxwelli võrrandid kirjeldavad nende vastastikmõjusid ning elektromagnetiliste lainete teket. Elektromagnetilised lained levivad vaakumis valguse kiirusel ning võivad kanda energiat ja informatsiooni erinevate keskkondade kaudu, sealhulgas õhus, klaasis ja mõnes metalls.

Rakendused: elektromagnetismi mõisted ja tehnoloogiad on fundamentaalsed elektrimootorite ja generaatorite, trafode, raadio- ja telekommunikatsiooni, mikrolainete tehnoloogia, Wi‑Fi ja mobiilside ning meditsiinilise pildistamise (MRI) jaoks. Need võimaldavad suurt osa kaasaegsest tehnoloogiast ja infrastruktuurist.

Terminoloogia: sõna elektromagnetiline on eestikeelne vastavus ingliskeelsele „electromagnetic“. Adessiivvorm „elektromagnetilisel“ kasutatakse väljendites nagu „elektromagnetilisel väljal“; see on adjektiivi grammaatiline vorm.