ekstratsellulaarset

Ekstratsellulaarset ehk ekstratsellulaarse ruumi mõiste viitab rakkudevahelisele keskkonnale organismis. See hõlmab ekstratsellulaarset maatriksi ECM ning vedelikke, mis paiknevad rakkude vahel, nagu interstitsiaalvedelik ning vereplasmas ja lümfis.

ECM on rakkude poolt sekreteeritud valkude ja polisahhariidide võrgustik, mis annab kudedele mehhaanilise tuge, reguleerib rakulist migratsiooni ja diferentseerumist ning osaleb signaalide vahendamisel. ECM-i koostisosade struktuur on kudede tüübile iseloomulik: peamised komponendid on kollageen, elastin, laminin ja proteoglükanid.

Ekstratsellulaarse ruumi funktsioonide hulka kuuluvad mehhaaniline toetus, koe arhitektuuri säilitamine ning signaalide ja toitainete transport rakkude vahel. ECM-i muutused võivad mõjutada rakkude käitumist ja koe taastumist ning neid nähakse olulistena haiguste arengus ning kudede rekonstrueerimise kontekstis, sealhulgas fibroosi, artriidi ja mõnel juhul vähktõve eelsetes staadiumides.

Uuringud ekstratsellulaarse ruumi ja ECM-i kohta hõlmavad histoloogiat, molekulaarbioloogiat, proteomikat ja bioinformaatikat. Teaduslik tähelepanu rõhutab ECM-i dünaamilisust ja selle rolli rakulise ühendatuse ning koe elastsuse kujundamisel.